TAVATEKSTIDE KOHANDAMINE ELEKTROONILISSE VORMINGUSSE

Pimedad ja vaegnägevad inimesed kasutavad järjest enam info saamiseks kohandatud arvuteid. Ekraanilugemise tarkvara, kõnesünteesiprogrammi ja punktkirjakuvariga arvutit on võimalik kasutada, kui on olemas vastavalt kohandatud materjalid. Elektroonilisse vormingusse on võimalik kohandada eri tekste, nii juturaamatuid, teatmeteoseid kui ka õppematerjale. Autoriõiguse seaduse § 19 p 6 järgi on lubatud teha autoriõigusega kaitstud trükistest kohandatud materjale nägemispuudega inimestele hariduslikel eesmärkidel ning nende materjalide kasutamisel tuleb järgida seadust.

Kohandamisel on oluline, et materjalid oleksid pärast kohandamist loetavad punktkirjakuvaril ja/või kuulatavad ekraanilugemise programmiga. Elektroonilisse vormingusse kohandatud tekste võib kuvada punktkirjakuvaril kas kuue või kaheksa punkti süsteemis olenevalt kasutaja eelistustest; samuti peavad need tekstid olema kuulatavad ekraanilugemise tarkvaraga, milleks praegu on eelistatuim programm JAWS.

Elektroonilises vormingus materjalide kasutamise eeldus on hea arvutioskus. Seega sobivad kohandamiseks materjalid, mis on mõeldud põhikooli keskmisele vanuseastmele ning täiskasvanutele. Kohandamisel tuleb arvestada kasutatavaid eriprogramme, kohandatavat materjali ja selle kasutamistingimusi. Samuti peaks silmas pidama, et elektroonilisse vormingusse kohandatud raamatuid oleks vajaduse korral võimalik suuremate lisakohandusteta printida ka punktkirjas. Seetõttu tuleb elektrooniliste materjalide valmistamisel arvesse võtta ka punktkirjatrükistele esitatavaid põhinõudeid.   

Kohandamisjuhised

1.   Eelistatuim vorming harjutusi sisaldavatele õpikutele ja töövihikutele on Word, sõnastike puhul võib sobivaimaks osutuda Exceli-vorming; täitmist mittevajavate harjutustega õpikute ja juturaamatute puhul sobib ka pdf-vorming, kuid sellele peab ligi pääsema ekraanilugemise programmiga ja seda peab saama korrektselt kuvada.

2.   Elektroonilisse vormingusse kohandatud raamat salvestatakse CD-le, millest nägemispuudega õpilane saab teha koopia oma arvuti kõvakettale või mälupulgale.

3.   Elektroonilisse vormingusse kohandatud raamatutele, õpikutele ja töövihikutele peab kohandaja lisama kasutatud kohanduste kirjelduse. Võõrkeelsete materjalide puhul peab lisama kommentaar kõneprogrammi, punktkirjakuvari ja klaviatuuriseadete kohta.

4.   Kohandamisel peab arvestama, et elektroonilises vormingus esitatakse tekst reahaaval, st tekst peab võimaluse korral olema lineaarne.

5.   Tabelite kohandamisel peab valima kas lineaarse esituse või ridade kaupa tabulaatoriga kujundatud variandi (kõneprogramm eristab tab-märke).

6.   Peab lisama märgised, mis aitavad otsingukäsu kasutamisel navigeerida. Märgiste valikul peab lähtuma konkreetsest kohandatavast materjalist, nii et algtekst ei sisaldaks sarnaseid tähe- või märgikombinatsioone. Soovituslikud märgised:

-         tavakirjas leheküljenumbri ees kolm järjestikust sidekriipsu, tühik ja lehekülje number, nt --- 45;

-         uue osa, peatüki vm jaotise ette kirjutada vastav sõna, nt unit 2, mitte lihtsalt 2;

-         ülesande või harjutuse ette kirjutada kolm x-i, tühik ja harjutuse number, nt xxx 7;

-         visuaalne info, sh piltide selgitused, panna kahekordsete ümarsulgude vahele, matemaatikaõpikus kahekordsete looksulgude vahele; samamoodi eristada tekstiosad, mis on tavaraamatus visuaalse efektiga (taustavärv, suurem kiri jms) esile tõstetud; vajaduse korral teha valitud joonised reljeefsena;

-         esitada tekst võimalikult lihtsas kirjastiilis, nt mitte kasutada suurtähtedes kirja, kui see kannab tavakirjas raamatus vaid visuaalset efekti. Samuti on vaja kaaluda kursiivi ja poolpaksu kirja kasutamist.

Kohandamise põhiprintsiip on kohandatud raamatu, õpiku, töövihiku vm materjali teksti loogiline esitus ja kasutamise lihtsus.