PUNKTKIRJAS ÕPPEMATERJALIDE VALMISTAMISE JUHEND

15.1 Üldnõuded trükistele

15.1.1. Punktkirjas õppematerjali kaanele trükitakse tava- ja punktkirjas järgmised andmed:

• autor(id)

• trükise täpne pealkiri

• klass (kooliaste)

• punktkirjas materjali köite number

15.1.2. Punktkirjas trükiste kaaned on tugevamast materjalist.

15.1.3. Esimene leht on tavakirjas tiitelleht, millele on märgitud autor(id), pealkiri või pealkirjad, köite numbrid, st mitmes köites õpik on ja mitmenda köitega on tegemist. Tiitellehele märgitakse ka, millised tavakirjas materjali leheküljed selles köites sisalduvad, tekstitoimetaja nimi, punktkirjatoimetaja nimi, väljaandva asutuse nimi ja väljaandmise aasta.

15.1.4. Tiitellehe teisel leheküljel on tavakirjas koondinfo originaalteose tiitellehe pöördelt.

15.1.5. Kolmandal leheküljel on punktkirjas materjali väljaandja tiitelleht, millele on märgitud trükise autor(id), pealkiri/pealkirjad, köite/
köidete arv, köite number, väljaandev asutus, väljaandmisaasta, tekstitoimetaja ning punktkirjatoimetaja nimi.

15.1.6. Neljandal leheküljel on punktkirjas koondinfo originaalteose tiitellehe pöördelt.

15.1.7. Kogu trükise sisukord esitatakse nii tava- kui ka punktkirjas (liigendatud köidete kaupa) iga köite alguses.

15.1.8. 1. klassi I poolaasta õppematerjalide tekst esitatakse ühepoolsena ja topelt reavahega.

II poolaastal võib kasutada ühte reavahet ja kahepoolset lehte.

15.1.9. Punktkirjas leheküljenumber märgitakse lehekülje paremasse alanurka.

* Vajaduse korral märgitakse tavaõpiku lehekülje number käsikirjas lehekülje keskele alla äärde. Kui tavakirja lehekülje materjal ei mahu ühele punktkirja leheküljele, lisatakse lehekülje numbrile tähed (a, b, c). Näide. Lk 37 (tekst algab); lk 37 a (tekst jätkub); lk 37 b (tekst jätkub); lk 37 c, 38 (tavaõpikus jätkub tekst järgmisel lehel; punktkirjas on teksti 37. lehelt ning algab lehekülg 38).

15.2. Nõuded tekstidele, illustratsioonidele, skeemidele ja joonistele

15.2.1. Uus peatükk algab uuelt leheküljelt.

15.2.2. Suured pealkirjad/alapealkirjad paigutatakse vasakusse serva. Pealkirjade paremaks eristamiseks joonitakse vajaduse korral peatüki pealkiri punktiirjoonega punktidest 2356 ⠶ (v.a matemaatikas). Peatüki pealkirja ja alapealkirja vahele jäetakse tühi rida. Alapealkiri joonitakse punktiirjoonega punktidest 25 ⠒ (v.a matemaatikas).

15.2.3. Uue lõigu ette pannakse taane – 2 tühikut.

15.2.4. Originaalis esiletoodud tekst (kastis, lehekülje serval, mõisted lõpus vm) eraldatakse punktkirjadokumendis tühja reaga.

15.2.5. Ülesanne/harjutus on eelmisest eraldatud tühja reaga.

15.2.6. Ülesande/harjutuse näide esitatakse ülesande/harjutuse alguses kohe pärast töökorraldust. Näide eristatakse töökorraldusest ja järgnevast ülesandest/harjutusest tühja reaga. Ülesande/harjutuse juhendid kohandatakse nii, et need oleks õpilasele iseseisvalt mõistetavad ja teostatavad. Nt vältida juhiseid “värvi”, “jooni alla”, “ühenda” jne.

15.2.7. Tavatrükises lehekülje allääres tärni või numbriga toodud lühike (kuni mõnesõnaline) selgitus  esitatakse punktkirjas ümarsulgudes teksti sees vastava sõna järel. Pikemad selgitused ja kirjeldused esitatakse teksti alguses.

15.2.8. Õppematerjalis viidatud lisalugemine esitatakse kursiivkirjas, kasutades vastavat punktkirjamärki ⠨ 

15.2.9. Tavakirjas õppematerjali lõpus olevad sõnaseletused paigutatakse punktkirjas eraldi köitesse.

15.2.10. Õppetekstis sisuliselt ülesande täitmiseks vajalikud pildid asendatakse punktkirjas tekstiga. Kohandamisel tuleb konsulteerida aineõpetajaga.

15.2.11. Võõrkeele õpikutes esitatakse uued sõnad sama moodi nagu tavaõpikus - peatüki alguses või lõpus. Kui harjutuses kasutatavad sõnad on antud 2-4 tulbas, siis punktkirjas tuleb paigutada need sõnad ritta või vasakusse serva ühte veergu.

15.2.12. Võõrkeele ja kirjanduse õpiku tähestikuline sõnastik, mõistete seletused, võõrnimede ligikaudne hääldamine, meelespea jms esitatakse eraldi köites.

15.2.13. Teoreemid ja definitsioonid eristatakse muust tekstist tühjade ridadega.

15.2.14. Tulbad matemaatika õppematerjalis paigutatakse võimaluse korral sama moodi nagu tavakirjas õppematerjalis. Kui see ei ole võimalik, lisatakse tulpadele numbrid.

15.2.15. Kui avaldis ei mahu ühele reale, siis lõpetatakse eelnev rida tehtemärgiga ja sama märgiga algab uus rida.

15.2.16. Tavakirjas õpiku lõpus olevad ülesannete vastused paigutatakse vastava punktkirjaköite lõppu.

15.2.17. Tabelid, mis ei mahu punktkirjas ühele lehele, jagatakse loogika põhjal mitmeks eri tabeliks. Nt kui tabel ei mahu lehele laiuti, võib vahetada tabeli read ja veerud. Muudetud tabelitest tehakse õpetajale tavakirjas tabelite raamat.

15.2.18. Tekstis viidatud illustratsioonid, joonised ja skeemid asendatakse võimaluse korral reljeefse pildiga, st joonised võivad olla vormistatud eri tehnikas (valmistatud paisupaberimasinaga, punktkirjaprinteriga, reljeefsete markeritega vms).

15.2.19. Tehakse aine sisule olulised joonised.

15.2.20. Tekst joonistel on nii tava- kui ka punktkirjas. 

15.2.21. Joonised ja skeemid tehakse eraldi lehtedele ühepoolse trükiga. Selguse mõttes lihtsustatakse ja suurendatakse punktkirjas jooniseid (välditakse millimeetrites esitust jne).

15.2.22. Väiksemate jooniste korral võib ühele lehele paigutada mitu joonist.

15.2.23. Joonised nummerdatakse samade numbritega, mis on originaaljoonisel. Tekstis oleva ülesande järel esitatakse viide vastavale joonislehele. Kui joonislehel on üle ühe joonise, tehakse joonise juurde märge, millist ülesannet see illustreerib.

15.2.24. Joonistest ja skeemidest tehakse eraldi kiirköites (mitte spiraalköites) raamat, kust saab vajaduse korral konkreetse joonise või skeemi välja võtta ja õpilasele anda.

15.2.25. Vajaduse korral kirjeldatakse punktkirjamaterjalis esitamata jäävat illustratsiooni võimalikult lühidalt ja täpselt. Kirjeldus algab puuduolevat märkiva sõnaga: joonistus, foto, skeem vmt.

15.2.26. Jooniste ja graafikute pealkirjad pannakse vasakusse ülaserva.

15.2.27. Tekst jooniste lehel on punktkirjas.

15.2.28. Joonised ja kujundid on võimaluse korral kaks korda suuremad kui tavaõpikus.

15.2.29. Harjutuse või ülesande kohale, mida ei ole võimalik punktkirja üle kanda, märgitakse ülesande number ja sisuline selgitus, miks ülesannet/harjutust ei ole punktkirjas esitatud.

15.2.30. Köite paksus on 100–115 lk (kasutatakse paberit tihedusega 200 g/m²).

14.5.31. Kirjavahemärgid võõrkeelsetes õpikutes. Täielikult võõrkeelse keeleõpiku puhul võib kasutada vastava keele kirjavahemärke, kahekeelse keeleõpiku puhul kasutatakse eesti kirjavahemärke.

14.5.32. Ei tohi kasutada märke, mis punktkirjalugejale midagi ei anna, nt poolpaks kiri, kaldkiri.

14.5.33. Iga raamatu lõpus on tühi leht, kuhu õpetaja saab märkida õpikus olevad vead (olulised vead punktkirjatrükistes parandab tegija omal kulul).