Meie kool

Kooli ajalugu


Tallinnas avati pimedate kool 1883. a detsembris. Õpiaeg koosnes kahest osast: üldharidus ja kutseharidus. Väikese nägemisjäägiga lapsed õppisid suure kirjaga, pimedad aga braikirjas raamatutest. Kirjutamiseks kasutasid pimedad tihvti ja metalltahvlit. Lisaks sellele õpetati igapäevase elu toiminguid, orienteerumist ja liikumist ning kombekat käitumist.

Tähtsal kohal oli koolis käsitööalane ettevalmistus. Õpetati kudumist, õmblemist, pilliroost toolipõhjade ja mattide punumist, sibulavõrkude ja tennisevõrkude, harjade ja pintslite valmistamist. Käsitööle pühendati koolis iga vaba hetk. Seetõttu olid kooli õpilastel väga head käsitööoskused.

Kooli abil korraldati ka kooli lõpetanute edasine elu. Esimese maailmasõja puhkemisel 1914. a jäi koolitöö seisma. Tallinna pimedate koolis sai kokku hariduse üle 50 pimeda lapse.

1922. a avati Tartus pimedate kutsekool kümne 14-58 aasta vanuse õpilasega. 1922. - 1925. aastani täitis töökool nii kutse- kui algkooli ülesandeid. Kutseõppe kõrval õpiti ka lugemist, kirjutamist ja arvutamist ning orienteerumist ja liikumist.

Kutseõppes oli 4 osakonda: naiskäsitöö (õmblustööd, kangastelgedel kudumine, toitumis- ja toiduainete õpetus, aiandus, sulg- ja väikeloomade kasvatus, praktiline majapidamine, toidu valmistamine), vitsatöö (pajuvitstest ja ka muust materjalist korvide, korvmööbli, tolmuklopperite jms valmistamine), harjatöö ja matitöö. Õpetuses oli suur tähelepanu ka teoreetilistel ainetel (majandusteadus ja kodanikuõpetus, pimedate haridusala ja hoolekanne, tööstusõpetus ja pimedate tööhoolekanne, kalkulatsioon ja arvepidamine jm). Vabatahtlikult oli võimalus õppida esperanto ja saksa keelt, võimlemist ning muusikat.

Kooli õpilased elasid enamasti ühiskorterites ja olid riigi ülalpidamisel. Osaline riigiabi säilis ka peale kooli lõpetamist korteriüüri, riidevarustuse, mööbli, ravi jm tarbeks.

Õppetöö Tartu pimedate kutsekoolis lõpetati 1953. a. Edaspidi hakati kutseharidust andma igapäevase tootmistegevuse kõrvalt.

Üldhariduslikku õpetust jätkati 1925. a Tartus Era tänaval avatud pimedate algkoolis. Töötati kuueklassilise üldharidusliku algkooli õppeplaani kohaselt. Tavakooliga võrreldes õpiti samu aineid, puudus vaid kirjatehnika. Eriainetest lisandusid pimedate kiri (õpiti emakeele tundides), kaemusõpetus (sel ajal nimetati seda kompimisõpetuseks või kujutamiseks), voolimine (asendas joonistamist) ja punumis- ja orienteerumisõpetus.

Punktkirja kirjutamiseks kasutati punktkirjamasinaid ja punktkirjatahvleid. Õpetati ka nägijate kirja üht erikuju - hebold- ehk joonkirja. Kasutusel oli ka erisugune kirjutusmasin, millega sai punktkirja tundev inimene vajutada tähthaaval paberile nägijate kirjas teksti. Sõja tõttu katkes tegevus mitmeks aastaks.

1947. a jätkati tööd Haridusministeeriumi otsealluvuses Era tn 2 ruumides. Samal aastal lisandus üks lisa-aasta seoses nägemispuude eripäraga. 1964. a sai kool enda käsutusse Munga tn 16 ja aastatel 1969-1971 Vabaduse pst 9 hoone. Nimetatud hooned on kooli kasutuses tänini.

Tartu pimedate koolil on olnud mitmeid nimesid: Tartu pimedate kool (1925-1947) Tartu pimedate kool-lastekodu (1947-1958) Tartu Pimedate Laste Internaatkool (1958-1968) Tartu 2. Internaatkool (1968-1994) Tartu Emajõe Kool (alates aastast 1994)

Tallinnas avati pimedate kool 1883. a detsembris. Õpiaeg koosnes kahest osast: üldharidus ja kutseharidus. Väikese nägemisjäägiga lapsed õppisid suure kirjaga, pimedad aga braikirjas raamatutest. Kirjutamiseks kasutasid pimedad tihvti ja metalltahvlit. Lisaks sellele õpetati igapäevase elu toiminguid, orienteerumist ja liikumist ning kombekat käitumist.

Tähtsal kohal oli koolis käsitööalane ettevalmistus. Õpetati kudumist, õmblemist, pilliroost toolipõhjade ja mattide punumist, sibulavõrkude ja tennisevõrkude, harjade ja pintslite valmistamist. Käsitööle pühendati koolis iga vaba hetk. Seetõttu olid kooli õpilastel väga head käsitööoskused.

Kooli abil korraldati ka kooli lõpetanute edasine elu. Esimese maailmasõja puhkemisel 1914. a jäi koolitöö seisma. Tallinna

pimedate koolis sai kokku hariduse üle 50 pimeda lapse.

1922. a avati Tartus pimedate kutsekool kümne 14-58 aasta vanuse õpilasega. 1922. - 1925. aastani täitis töökool nii kutse- kui algkooli ülesandeid. Kutseõppe kõrval õpiti ka lugemist, kirjutamist ja arvutamist ning orienteerumist ja liikumist.

Kutseõppes oli 4 osakonda: naiskäsitöö (õmblustööd, kangastelgedel kudumine, toitumis- ja toiduainete õpetus, aiandus, sulg- ja väikeloomade kasvatus, praktiline majapidamine, toidu valmistamine), vitsatöö (pajuvitstest ja ka muust materjalist korvide, korvmööbli, tolmuklopperite jms valmistamine), harjatöö ja matitöö. Õpetuses oli suur tähelepanu ka teoreetilistel ainetel (majandusteadus ja kodanikuõpetus, pimedate haridusala ja hoolekanne, tööstusõpetus ja pimedate tööhoolekanne, kalkulatsioon ja arvepidamine jm). Vabatahtlikult oli võimalus õppida esperanto ja saksa keelt, võimlemist ning muusikat.

Kooli õpilased elasid enamasti ühiskorterites ja olid riigi ülalpidamisel. Osaline riigiabi säilis ka peale kooli lõpetamist korteriüüri, riidevarustuse, mööbli, ravi jm tarbeks.

Õppetöö Tartu pimedate kutsekoolis lõpetati 1953. a. Edaspidi hakati kutseharidust andma igapäevase tootmistegevuse kõrvalt.

Üldhariduslikku õpetust jätkati 1925. a Tartus Era tänaval avatud pimedate algkoolis. Töötati kuueklassilise üldharidusliku algkooli õppeplaani kohaselt. Tavakooliga võrreldes õpiti samu aineid, puudus vaid kirjatehnika. Eriainetest lisandusid pimedate kiri (õpiti emakeele tundides), kaemusõpetus (sel ajal nimetati seda kompimisõpetuseks või kujutamiseks), voolimine (asendas joonistamist) ja punumis- ja orienteerumisõpetus.

Punktkirja kirjutamiseks kasutati punktkirjamasinaid ja punktkirjatahvleid. Õpetati ka nägijate kirja üht erikuju - hebold- ehk joonkirja. Kasutusel oli ka erisugune kirjutusmasin, millega sai punktkirja tundev inimene vajutada tähthaaval paberile nägijate kirjas teksti. Sõja tõttu katkes tegevus mitmeks aastaks.

1947. a jätkati tööd Haridusministeeriumi otsealluvuses Era tn 2 ruumides. Samal aastal lisandus üks lisa-aasta seoses nägemispuude eripäraga. 1964. a sai kool enda käsutusse Munga tn 16 ja aastatel 1969-1971 Vabaduse pst 9 hoone. Nimetatud hooned on kooli kasutuses tänini.

Tartu pimedate koolil on olnud mitmeid nimesid: Tartu pimedate kool (1925-1947) Tartu pimedate kool-lastekodu (1947-1958) Tartu Pimedate Laste Internaatkool (1958-1968) Tartu 2. Internaatkool (1968-1994) Tartu Emajõe Kool (alates aastast 1994)