BRAILLE NOODIKIRI

Braille noodikirja lõi Louis Braille 1828. aastal. See on pimedatele loodud viis muusikat kirja panna. Nüüdseks on see kasutusel kogu maailmas. Braille väljatöötatud noodikirjas on võimalik märkida nii noote, oktaave, harmooniat ja muid sümboleid.

Braille noodikiri kasutab sama kuuepunktisüsteemi kui Braille tavakiri. Braille noodikirja märgid  kannavad  eri tähendusi võrreldes Braille tavakirjaga.  Muusikat, mida võib kirjutada nägijate kirjas, võib täielikult kirjutada ka Braille kirjas.

Siinne kokkuvõte Braille noodikirjast on ülevaatlik ning hõlmab eeskätt üldhariduskoolide muusikaõpetuse ainekavaga seonduvat. Braille noodikirjas on suund liikuda ühtse standardi poole, sest piirkonniti on veel erinevusi.

             C        D       E       F       G       A       H        C

             DO      RE   MI     FA    SOL    LA     SI       DO

             JO       LE    MI     NA    SO     RA     DI       JO

kaheksandiknoot  

kaheksandikpaus 

145    15       124   1245   125     24      245    1346

⠿⠙  ⠿⠑  ⠿⠋  ⠿⠛   ⠿⠓  ⠿⠊   ⠿⠚   ⠿⠭

C       D        E       F      G     A       H    paus

do     re      mi     fa    sol     la      si

Põhirida, millest lähtuvad ka teised rütmivältused.

veerandnoot

veerandpaus 

1456   156    1246  12456     1256    246  2456   1236

⠿⠹   ⠿⠱  ⠿⠫   ⠿⠻     ⠿⠳    ⠿⠪  ⠿⠺  ⠿⠧

 C       D       E         F         G         A      H   paus

do       re    mi       fa        sol        la     si

Veerandnoodi tähis on punkt 6, mis lisandub kaheksandiknoodile.

poolnoot 

poolpaus 

1345    135    1234   12345   1235   234   2345  136

⠿⠝   ⠿⠕   ⠿⠏    ⠿⠟   ⠿⠗  ⠿⠎  ⠿⠞  ⠿⠥

 C       D        E          F       G       A      H    paus

 do      re     mi        fa      sol      la     si

Poolnoodi tähis on punkt 3, mis lisandub kaheksandiknoodile.

täisnoot 

täispaus  

kuueteistkümnendiknoot  

kuueteiskümnendikpaus .

13456    1356    12346   123456    12356    2346   23456     134

⠿⠽      ⠿⠵    ⠿⠯    ⠿⠿      ⠿⠷    ⠿⠮    ⠿⠾    ⠿⠍

 C            D          E         F            G         A         H    paus

 do          re       mi       fa          sol        la         si

Täisnoot ja kuueteistkümnendiknoot märgitakse ühtmoodi: lisatakse punktid 3 ja 6 kaheksandiknoodile.

Näide

Noodipikkused, pausid, helikõrgused, taktijooned ja lõpujoon.

Rütmide grupeerimine

Kui taktiosa koosneb neljast  kuueteistkümnendiknoodist, siis kirjutatakse punktidega 3, 6 ainult nelikrühma esimene noot.

Näide

Gupeerimisest

Näide

Noodikiri kui kaheksandik- ja kuueteistkümnendiknoodid on samas taktis. Sel juhul kirjutatakse rütmid välja.

Astmenimede tähistamine

245     123     134     1345   234    1235   145     1234

⠿⠚  ⠿⠇ ⠿⠍  ⠿⠝  ⠿⠎ ⠿⠗  ⠿⠙  ⠿⠏

jo       le    mi       na      so     ra       di    paus

Astmenimede tähiseks on silbi esimene täht.

Astmenimed jo, le, mi, na, so, ra, di märgitakse silbina või esitähega nagu j, l, m, n, s, r, d. Paralleelselt kasutatakse ka numbrilist märkimist Rooma numbrites, sel juhul j-I, l-II, m-III, n-IV, s-V, r-VI, d-VII. Pausi märgitakse samuti sõna esimese tähe p-järgi.

Nt jo, mi, so, paus – j,m,s,p

Astmenimede helivältuste märkimise järjekorras märgitakse esmalt astmenimi ja seejärel helivältus. Helivältus märgitakse langetatud numbriga. Noodid kirjutatakse ilma tühikuta, sest tühik tähistab taktijoont. Kui järjestikku on mitu sama vältusega astmenime, siis kirjutatakse vältuse numbrililine tähis vaid esimese noodi ette.

Astmenimede vältused langetatud numbriga

⠿⠂ (2) täisnoot

⠿⠆ (23) poolnoot

⠿⠲ (256) veerandnoot

⠿⠦ (236) kaheksandiknoot

⠿⠂⠿⠖  (2, 235) kuueteistkümnendiknoot

Alteratsioonimärgid

146            126              16

⠿⠩     ⠿⠣     ⠿⠡  

diees      bemoll      bekarr

                      

Astmenimede altereerimisel kirjutatakse astmenimi silbina välja, ei lühendata esitähega. Nt kõrgendatud so (s)– si, madaldatud ra (r)-ru

Kui helistikus on 1-2 helistikumärki  nt 2 dieesi, siis märgitakse need kaks dieesi märki eraldi välja. Kui aga helistikus on üle kahe helistikumärgi, siis märgitakse number, mitu helistikumärki peab olema, ja seejärel dieesi- või bemollimärk.

Nt Si-mažoor 5 dieesi – 5  (15) ja dieesimärk (146).

Näide

Bekarrid ja dieesid ning kahesugune kirjutusviis.

Noodivõtmed

Jo-võtme  puhul võrdsustatakse astmenimi JO ja tähtnimi, mis tähistab JO asukohta absoluutses helikõrguses. Konkreetne võtmemärk puudub. Nt J = F,

J = G.

 345, 34, 123      viiulivõti ehk g-võti

345, 3456, 123   bassivõti ehk f-võti

345, 346 ,123      c-võti                          

Nt bassivõtme, alteratsiooni märkide ja taktimõõdu kirjutamise järjekord

Oktaavide tähistamine

Samas oktaavis kirjutatakse oktaavimärk noodi ette sel juhul, kui hüpe on üle kvindi. Nt 1. oktaavi  c (do) ja esimese 1. oktaavi a (la). Kõrvaloktaavide puhul kirjutatakse oktaavimärk sel juhul, kui nootide vaheline kaugus on suurem kui terts.  Nt 1. oktaavi c (do) ja väikese oktaavi g (sol). Oktaavimärk käib vahetult noodi ette. Nt 2. oktaavi dis (re-diees) kirjutatakse järgmisel viisil: diees, oktaav, noot ehk 146,46,15.

Subkontraoktaav  (4, 4)  ⠿⠈⠿⠈

Kontraoktaav (4) ⠿⠈

Suur oktaav (45)  ⠿⠘

Väike oktaav (456)  ⠿⠸

1. oktaav (5)  ⠿⠐

2. oktaav (46)  ⠿⠨

3. oktaav (56) ⠿⠰

4. oktaav (6) ⠿⠠

5. oktaav (6, 6) ⠿⠠⠿⠠ 

Näide

Oktaavide nimetused klaviatuuril ja noodijoonestikul.

Näide

Noodinäide oktaavide märkimise kohta

Taktimõõt

Taktimõõt kirjutatakse noodikirjas esimesena välja, seejärel noodivõti, juhul kui puuduvad helistikumärgid. Helistikumärkide korral kirjutatakse taktimõõt helistikumärkide järel.

Takti-, lõpujoon ja kordusmärgid

Taktimõõtu väljendab kas lihtmurd või täht C (4/4). Nt 2/4, C = 4/4, 3/4 , 3/8, 6/8 jne. Alla breve ehk 2/2 tähistatakse  märgiga (456) ⠿⠸.

taktijoon	tühik	-
taktijoone spetsisaal-märgistus	⠇	123
lõpujoon	⠣ ⠅	126, 13
kahekordne taktijoon	⠣ ⠅ ⠄	126, 13, 3
kordusmärgid algavad	⠣ ⠶	126, 2356
kordusmärgid lõpevad	⠣ ⠆	126, 23
esimene volt	⠼ ⠂	3456, 2
teine volt	⠼ ⠆	3456, 23
terve takti kordus	⠶	2356
segno algus	⠬	346
segno lõpp	⠡	16
latern	⠬ ⠇	346, 123

Lihtintervallid

sekund 2	⠌	34
terts 3	⠬	346
kvart 4	⠼	3456
kvint 5	⠔	35
sekst 6	⠴	356
septim 7	⠒	25
oktaav 8	⠤	36

Näide

Intervallid viiuli- ja bassivõtmes, c-noodist alla ja üles ehitatult.

Dünaamika ja agoogika

Dünaamika on märgitud itaaliakeelsete sõnade või lühenditega ning märgitakse noodi ette tühikuteta. Dünaamikaväljenditele (nagu  p või f) järgneb punkt 3. Tekstiosale  järgneb alati märk ⠿⠜, olgu need üksikud sõnad, lühendid või sõnarühm. Sellele märgile ei järgne tühikut.

Näide dünaamikast

⠿⠜ ⠿⠏ ⠿⠜ ⠿⠉

mezzo forte	⠜ ⠍ ⠋	345, 134, 124	mf
forte	⠜ ⠋	345, 124	f
fortissimo	⠜ ⠋ ⠋	345, 124, 124	ff
mezzo piano	⠜ ⠍ ⠏	345, 134, 1234	mp
piano	⠜ ⠏	345, 1234	p
pianissimo	⠜ ⠏ ⠏	345, 1234, 1234	pp
crescendo/cresc	⠜ ⠉ ⠗ ⠑ ⠉ ⠄	345, 14, 1235, 15, 14, 3
crescendo/cresc algus	⠜ ⠉	345, 14
crescendo/cresc lõpp	⠜ ⠒	345, 25
diminuendo/dim	⠜ ⠙ ⠊ ⠍ ⠄	345, 145, 24, 134, 3
diminuendo/dim algus	⠜ ⠙	345, 145
diminuendo/dim lõpp	⠜ ⠲	345, 256

Eri võtted muusika esituseks

staccato	⠦	236
agogic accent	⠸ ⠦	456, 236
accent	⠨ ⠦	46, 236
kahe noodi vahelise legato algus	⠉	14
kahe noodi vahelise legato lõpp	⠉ ⠉	14, 14
pidekaar	⠈ ⠉	4, 14
nelja ja enama noodi (akordi) legato algus	⠰ ⠃	56, 12
nelja ja enama noodi (akordi) legato lõpp	⠘ ⠆	45, 23