Punktkirjast

Punktkiri ehk Braille kiri on reljeefsetest punktidest koosnev sõrmedega loetav kiri pimedatele. Tänapäeval kasutatavat kuuepunktilist kirjasüsteemi esitles pime prantslane Louis Braille 1829. aastal. Eestis võeti punktkiri ametlikult kasutusele aastal 1883 Tallinna pimedate koolis (A. Kals 1999). Braille kirjasüsteem võimaldab pimedatel lugeda ja kirjutada, tagades seega parema juurdepääsu informatsioonile.

Punktkiri põhineb nn kuuspunktil, mis koosneb kahest kolmepunktilisest veerust. Punktkirjatähed jt -märgid moodustatakse nende punktide eri reljeefsetest kombinatsioonidest. Punktikombinatsiooni selgitamiseks on punktid mõtteliselt nummerdatud: vasakult ülalt alla punktid 1, 2, 3 ja paremalt ülalt alla punktid 4, 5, 6. Need kuus punkti võimaldavad moodustada 63 kombinatsiooni selle järgi, missugused punktid on reljeefsena esile toodud (64. kombinatsioon on tühik, st ükski punkt pole reljeefne). Nt tähele a vastab reljeefsena esitatud ülemine vasakpoolne punkt ehk punkt 1. Kõigi vajalike märkide tähistamiseks ei piisa 63 kombinatsioonist, nii kasutatakse osa märkide tähistamiseks kahte või kolme märki järjest (nt matemaatikas).

Punktkiri on rahvusvaheline kiri. Põhitähestik on paljudes keeltes ühesugune; lisanduvad sellele keelele spetsiifilised märgid (nt eesti keele täpitähed) ja erisümbolid.

Punktkirja kirjutatakse paksemale paberile punktkirjamasinaga või kirjutatakse arvutil punktkirjaprinteriga; vanim meetod on kasutada vastavat tahvlit ja spetsiaalset kirjutusvahendit, tihvti. Punktide soovitatav kõrgus on 0,5 mm. Tavalises kirjas teksti muutmisel punktkirjaks mahub ühele reale vähem kui pool tavalise kirja reast. Punktkirja loetakse tähthaaval, mistõttu on selle lugemine umbes kaks korda aeglasem kui tavakirja lugemine.

Punktkiri areneb pidevalt. Tänapäevane punktkiri kodeerib peale tähemärkide ka lühendeid, nt inglise keeles on 189 lühendit. Eesti keeles praegu lühendeid ei kasutata. Teaduskirjanduse tarbeks on loodud eraldi Braille koode matemaatikas ja loodusteadustes. Muusika kirjapanekuks vajalikud märgid mõtles välja juba L. Braille. Kuuepunktilisest punktkirjast on arendatud kaheksapunktiline kiri, kus kuuspunkti alla on lisatud veel kaks punkti. Sellist punktkirja  kasutatakse eelkõige töös arvutitega punktkirjakuvaritel.

Punktkiri pole oma tähtsust tänapäevalgi minetanud, kuigi selle kõrvale on ilmunud uued kirjutamist ja lugemist võimaldavad vahendid pimedaile, nt helisalvestised, arvutitte ekraanilugemisprogrammid jms. Eriti oluline on punktkiri koolis, sest ainult punktkirja abil saavad pimedad täpse ülevaate sõnade ja lausete kirjapildist.

Punktkiri võimaldab nägemispuudega inimesel märgistada ka talle vajalikke esemeid: heliraamatuid, muusikasalvestisi, kuivaineid jne. Punktkirja olulisust ilmestab muuhulgas fakt, et Euroopa Liidus kehtiva direktiivi järgi peavad farmaatsiafirmad esitama ravimiinfo pakenditel ka punktkirjas.

Punktkiri on pimedate hariduse alus. Äärmiselt tähtis on nägemispuudega õpilastele vajalike õppematerjalide kättesaadavus punktkirjas. Loodetavasti aitab siinne käsiraamat kaasa punktkirja edasisele arengule Eestis.