Erinevused saksa keeles
Mõttekriips
⠿⠠⠿⠤ – (6, 36)
Kaldkriips
⠿⠐⠿⠂ – (5, 2)
Püstjoon
⠿⠸⠿⠇ – (456, 123)
Ülakoma
⠿⠠ – (6)
Ja-märk
⠿⠐⠿⠥ – (5, 136)
Mõttekriips järgneb sõnale vahetult. Tavaliselt järgneb talle tühik, nt (46)also (6, 36) er …
⠨ |
⠁ |
⠇ |
⠎ |
⠕ |
|
⠠ |
⠤ |
|
⠑ |
⠗ |
|
⠄ |
⠄ |
⠄ |
Kui mõttekriips esineb kahe sõna vahel kuni-kriipsuna, siis järgneb sõna talle vahetult, nt (46)hamburg (6, 36)(46)köln
⠨ |
⠓ |
⠁ |
⠍ |
⠃ |
⠥ |
⠗ |
⠛ |
|
⠠ |
⠤ |
⠨ |
⠅ |
⠪ |
⠇ |
⠝ |
Kahe arvu vahel esineb kuni-kriipsuna sidekriips, nt 1-10.
⠼ |
⠁ |
⠤ |
⠼ |
⠁ |
⠚ |
Kaldkriipsu kasutatakse nagu sidekriipsu, nt
(46)juli(5, 2)(46)august
⠨ |
⠚ |
⠥ |
⠇ |
⠊ |
⠐ |
⠂ |
⠨ |
⠁ |
⠥ |
⠛ |
⠥ |
⠎ |
⠞ |
Jutumärgid
⠿⠦ ⠿⠴ – (236, 356)
Seesmised jutumärgid – (6, 236; 6, 356)
⠠ |
⠦ |
⠿ |
⠠ |
⠴ |
Tärn
⠿⠠⠿⠔ – (6, 35)
Kui tärne on kaks või enam, siis kirjutatakse märk järgmisel viisil: (6)**, (6)*5
⠠ |
⠔ |
⠔ |
⠂ |
|
⠠ |
⠔ |
⠼ |
⠑ |