EESTI PIMEDATE ÕPETAMISE AJALOOST


Tallinna pimedate kool

1883. a detsembris avati Tallinnas 4 õpilasega pimedate kool. Kooli juhatas J. v. Wistinghausen. Õpiaeg koosnes kahest osast: üldharidus ja kutseharidus. Õpiti kirjutamist, arvutamist, kaemusõpetust (kompimisõpetus), laulmist, usuõpetust, võimlemist, geograafiat, vene keelt, vene ajalugu, lühendkirja ja erinevaid käsitööalasid. Suurt tähelepanu pöörati saksa keelele. Vähese nägemisega lapsed õppisid suure kirjaga, pimedad aga braikirjas raamatutest. Kirjutamiseks kasutasid pimedad tihvti ja metalltahvlit. Lisaks sellele õpetati igapäevase elu toiminguid, orienteerumist ja liikumist ning kombekat käitumist.

Koolile tekkis suur õppevahendite kogu, mis sisaldas erinevaid koopiaid, makette, mudeleid, topiseid jne. Punktkirjas raamatuid valmistasid koolile heategevuslikus korras Tallinna daamid.

Tähtsal kohal oli koolis käsitööalane ettevalmistus. Õpetati: kudumist; palistustööd, õmblustoodete valmistamist; pilliroost toolipõhjade punumist; sibulavõrkude sõlmimist; matipunumist; tennisevõrkude valmistamist; harjade ja pintslite valmistamist. Käsitööle pühendati koolis iga vaba hetk. Seetõttu olid kooli õpilastel väga head käsitööoskused.

Kooli abil korraldati ka kooli lõpetanute edasine elu. Esimese maailmasõja puhkemisel 1914. a jäi koolitöö seisma. Tallinna pimedate koolis sai kokku hariduse üle 50 pimeda lapse.
Pimedate töökool

1922. a avati Tartus pimedate kutsekool kümne 14-58 aasta vanuse õpilasega. 1922. - 1925. aastani täitis töökool nii kutse- kui algkooli ülesandeid. Kutseõppe kõrval õpiti ka lugemist, kirjutamist ja arvutamist ning orienteerumist ja liikumist.

Kutseõppes oli 4 osakonda: naiskäsitöö: õmblustööd, kangastelgedel kudumine, toitumis- ja toiduainete õpetus, aiandus, sulg- ja väikeloomade kasvatus, praktiline majapidamine, toidu valmistamine; vitsatöö: pajuvitstest ja ka muust materjalist korvide, korvmööbli, tolmuklopperite jms valmistamine; harjatöö; matitöö. Õpetuses oli suur tähelepanu ka teoreetilistel ainetel, nagu majandusteadus ja kodanikuõpetus, pimedate haridusala ja hoolekanne, tööstusõpetus ja pimedate tööhoolekanne, kalkulatsioon ja arvepidamine, tervishoid ja töökaitse, materjalide ja tööriistade õpetus. Vabatahtlikult oli võimalus õppida esperanto ja saksa keelt, võimlemist ning muusikat.

Kooli õpilased elasid enamasti ühiskorterites ja olid riigi ülalpidamisel. Osaline riigiabi säilis ka peale kooli lõpetamist korteriüüri, riidevarustuse, mööbli, ravi jm tarbeks.

Õppetöö Tartu pimedate kutsekoolis lõpetati 1953. a. Edaspidi hakati kutseharidust andma igapäevase tootmistegevuse kõrvalt.
Pimedate algkool

Üldhariduslikku õpetust jätkati 1925. a Tartus Era tänaval avatud pimedate algkoolis. Kooli juhataja kohusetäitjaks määrati töökooli juhataja N. Müller. Töötati kuueklassilise üldharidusliku algkooli õppeplaani kohaselt. Tavakooliga võrreldes õpiti samu aineid, puudus vaid kirjatehnika.
Eriainetest lisandusid:
* pimedate kiri (õpiti emakeele tundides)
* kaemusõpetus (sel ajal nimetati seda kompimisõpetuseks või kujutamiseks)
* voolimine (asendas joonistamist)
* punumis- ja orienteerumisõpetus

Punktkirja kirjutamiseks kasutati punktkirjamasinaid ja punktkirjatahvleid. Õpetati ka nägijate kirja üht erikuju - hebold- ehk joonkirja. Kasutusel oli ka erisugune kirjutusmasin, millega sai punktkirja tundev inimene vajutada tähthaaval paberile nägijate kirjas teksti. Õhtuti loeti pimedate koolide kasvandikele ette ilukirjandust ja ajalehti.

Tööõpetus koosnes kolmest osast: poiste ja tüdrukute käsitöö ning punumisõpetus. Õpiti ka köitmist. Valmistati albumeid, salmikuid ja punktkirjaraamatuid. Tüdrukud õppisid nõelumist ja poisid puutööd.

Sõja tõttu katkes tegevus mitmeks aastaks. 1947. a jätkati tööd Haridusministeeriumi otsealluvuses Era tn 2 ruumides. 1964. a sai kool enda käsutusse Munga tn 16 ja aastatel 1969-1971 Vabaduse pst 9 hoone. Nimetatud hooned on kooli kasutuses tänini.

1947. a lisandus üks lisa-aasta seoses nägemispuude eripäraga. 1966/67. õ.-a. avati klassid lihtsustatud õppekava alusel õppivatele nägemispuudega lastele. 1963. a - 1997. a oli nägemispuudelistel võimalus õppida ka kaugõppes.

Tartu pimedate koolil on olnud mitmeid nimesid:
Tartu pimedate kool (1925-1947)
Tartu pimedate kool-lastekodu (1947-1958)
Tartu Pimedate Laste Internaatkool (1958-1968)
Tartu 2. Internaatkool (1968-1994)
Tartu Emajõe Kool (alates aastast 1994)